KES LOHUTAKS LOHUTAMATUT ... 🐥💛
JUSTKUI MURTUD TIIVAGA LIND, KES PEAB LENDAMA
Vähidiagnoos on lapsele/noorukile ja tema perekonna jaoks alati äärmiselt raske uudis. See on üks kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi üldse.
Lapseea vähk on terve perekonna diagnoos.
Erinevalt paljudest täiskasvanute vähivormidest ei ole laste vähid tavaliselt seotud elustiili ega keskkonnateguritega, mistõttu on neid raskem ennetada.
🎗️ Eestis on hetkel aktiivset ravi haiglates saamas 59 last, neist:
🟡 43 last (7.kuud-14a)
🔵 16 noorukit (14-18)
Nimekirja koostamisel on lähtutud nii Tallinna Lastehaigla kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonna jõuluvanale saadetud jõululaste nimekirjast. Kõik juhtumid ei ole esmadiagnoositud 2025. aastal, kuid ollakse veel tänagi haiglas ravi saamas.
2025 aasta ei ole „meie vaatest“ hea aasta.
Näiteks oli 2023 aasta märgatavalt "rahulikum". Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeriti 2023. aastal 0–14-aastastel lastel 21 ning 15–34-aastastel noortel 163 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. Siinjuures tuletame meelde, et Tallinna Lastehaiglas ravitakse noorukeid kuni 18- eluaastani (gümnaasiumi lõpuni) ehk meie paitada on noorukid kuni täisealiseni.
Pole olemas ühte „lapse vähki“. Selle asemel on haiguste rühm, millel on üle 12 peamise tüübi ja üle 100 alatüübi.
Kõige levinumad vähitüübid varieeruvad vanuserühmade lõikes:
🩸 Leukeemiad – vere- ja luuüdivähk
🔸 Aju- ja kesknärvisüsteemi kasvajad
🩸 Lümfoomid – lümfisüsteemi vähid
🔸 Neuroblastoom – närvisüsteemist lähtunud kasvaja
🔸 Neerutuumorid - neerukoest lähtunud (95% Wilmsi tuumor)
🔸 Luukasvajad
Lapseea vähi ravi edusammud maailmas on sarnased täiskasvanute kasvajatele, milleks on: keemia- ja kiiritusravi areng, kirurgilise ravi võimaluste suurenemine, immuunravi areng.
Erinevat tüüpi vähihaigete ellujäämismäär on erinev, kuid enamik vähidiagnoosiga lapsi (ligi 80 %) suudab tänu ravimeetodite edusammudele viimastel aastakümnetel pikaajaliselt ellu jääda.
Paraku aga vähi mõjud ei lõpe ravi „lõpukella“ helistamisega – see ei pruugi lõppeda isegi pärast seda, kui on oldud remissioonis aastaid (kui kehas pole enam tuvastatavaid vähirakke). Seda seetõttu, et isegi pärast seda, kui vähirakud on ammu surnud, võivad lapseeas põetud vähi ja selle ravi pikaajalised mõjud püsida.
Ärevad tunded ei kao isegi siis, kui raviarst ütleb, et „kõik on korras“. Sageli tunnevad patsiendid ja lapsevanemad, et ravi lõppedes on sageli vähem tuge või kaob see sootuks. Hirm, et ravi lõppemisega kaob kontroll haiguse üle.
Lisaks ei pruugita isegi aastaid hiljem aru saada, kuidas need traumaatilised kogemused on neid mõjutanud/mõjutavad.
Võib tekkida terviseärevus, kus muretsetakse oma tervise pärast, see aga tekitab probleeme igapäevaelus. Isegi, kui põetakse tavalisi infektsioone, kui tegemist on levivate viirushaigustega, võib alati olla mure, et väsimus või muud sümptomid on tingitud vähi taastekkimisest.
Teine ärevuse vorm on hüüdnimega „kontrollärevus“ ehk nn skaneerimisärevus – see on tohutu hirm, mida pered tunnevad iga kord, kui nad peavad minema järelkontrollile – MRT, kompuuter, röntgen, ultraheli, ka kontrollanalüüsid. See võib olla patsientidele ja perekondadele keeruline periood, kuna nad peavad sageli tulemuste saamist päevi ootama.
Vähi põdemine võib kaasa tuua ka muid vaimse tervise probleeme, nagu depressioon, traumajärgne stressihäire, foobiad jne. .
Oluline on meeles pidada, et kuigi nende probleemidega on raske toime tulla, on need loomulikud ega ole nõrkuse märk. Vähi läbi elanud inimesed on kogenud väga keerulisi olukordi ja nende ajud võivad olla valvsad, püüdes neid kaitsta või neil võib olla raskusi nende kogemuste töötlemisega.
See kõik võib mõjutada inimese igapäevaelu, näiteks põhjustades väsimust või eemaldumist tegevustest, millest nad tavaliselt rõõmu tunneksid.
See kõik võib olla probleemiks ka vähki põdenud laste pereliikmetele ja lähedastele. Ka nemad on läbi elanud kogemusi, mida teised inimesed ei suuda ettegi kujutda ja sellega toimetulemine võib olla väga raske.
😒 „Ma muretsen iga muhu ja sinika pärast. Meil on olnud paar korda hirmu üleelamist ja keegi ei saa aru, kui raske see on“.
😟 „Laps oksendas ja ma kartsin, et ajukasvaja on tagasi, tegelikult selgus, et tal oli kõhuviirus“
🙁 "Lapsel oli palavik mitu päeva, ma olin nagu närvipundar, et äkki on jälle leukeemia."
Meist igaüks saab alati lohutamatult kannatavale inimesele pakkuda oma armastava kohaloleku, paar kaastundlikku sõna ja palju kallistusi.
Küsi alati abi, kui Sul on mure, kui Su lähedasel on mure:
https://www.vahilapsed.ee/et/abivajajale-1
Vähihaigeid lapsi ja noorukeid ning nende peresid saad Sinagi toetada: https://toeta.vahilapsed.ee
Tekst koostatud koostöös laste hematoloog-ongoloogiga.