“Eesti ei saa vist kedagi ükskõikseks jätta. Minu jaoks on Eesti suure südamega riik, mis suudab teha imesid. Pardiralli on üks nendest imedest.”
Pardiralli ongi lugu imedest. Lastest, kes on teinud läbi uskumatult karmid ravid. Peredest, kes on leidnud jõu minna edasi ka kõige raskematel hetkedel. Ja inimestest, kes aitavad neil imedel sündida.
Üks neist inimestest on Olga. Olga on see, kelle loodud on kõik need armsad visuaalid ja pildid, mis aitavad Pardiralli sõnumil levida ja inimeste südamesse jõuda. Ta on meie vaikne jõud taustal. Alati olemas, alati panustamas.
Paar nädalat tagasi kirjutas Olga, et vaatas filmi „Vehkleja“ ja sai seda esimest korda nautida nii, et ei pidanud enam „higistama,” püüdes igast sõnast aru saada. Olga emakeel ei ole eesti keel. Aga see, kuidas ta on paari aastaga selle selgeks õppinud, on siiralt imetlusväärne. Sellepärast tahangi täna jagada tema mõtteid Pardirallist just nii, nagu ta need ise on kirja pannud.
Aitäh, kallis Olga, et oled meiega. Pardirallil on tõesti vedanud.💛
1. Kuidas sina Pardiralli juurde jõudsid?
Kui täiemahuline sõda Ukrainas algas, ei saanud me enam jätkata minu poja ravi Kiievis. Tulime Eestisse, sest minu kallis lapsepõlvesõbranna Jana võttis meid vastu ja leidis meile laste onkohematoloogi kontaktid.
Olen väga tänulik kogu Tallinna Lastehaigla meeskonnale, eriti dr Saksale ja dr Lenkile, et saime siin poja alustatud ravi lõpuni viia.
Seejärel tekkis küsimus elukoha leidmisest. Leukeemiaravi eripärade ja immuunsüsteemi seisundi tõttu oli oluline, et meie ümber ei oleks palju inimesi. Nii tutvusime imelise Jürjeni perega, kes meid väga palju aitas.
Loomulikult kerkisid meie vestlustes korduvalt esile küsimused ja võrdlused laste vähiravi kohta Ukrainas ja Eestis. Nii saingi teada, et nad on aktiivsed Pardiralli vabatahtlikud.
Mulle ei olnud vaja pikalt seletada, mis Pardiralli on. Olin juba enne lapse sündi lugenud heategevuslikust kummipartide ujumisest Tallinnas ja isegi proovinud annetust teha, kuid mul ei olnud siis ID-kaarti. Kõik loksus kuidagi väga loomulikult paika ja ma pakkusin kohe oma jõukohast abi.
2. Millal oli sinu esimene Pardiralli?
Minu esimene Pardiralli oli 2022. aastal.
3. Mida tähendab sinu jaoks Pardiralli?
Pardiralli tähendab minu jaoks väga palju. Sel aastal on see minu jaoks juba viies Pardiralli.
Minu jaoks räägib Pardiralli hoolimisest. Sellest, et iga, ka kõige väiksem elu on oluline. Sellest, et paljud väikesed head teod võivad koos luua midagi tõeliselt suurt ja tähenduslikku. Ja ka sellest, kui oluline on ühiskonnas rääkida nii raskest teemast avatult, inimlikult ja mõistvalt.
Iga aastaga on minus ainult kasvanud imetlus selle üle, et suve esimesel päeval sünnib Eestis justkui väike ime. Ja koos selle imega on kasvanud ka kogu projekt.
Mul on väga hea meel näha ja olla osa sellest soojast toetuse õhkkonnast. See aasta on minu jaoks eriti eriline, sest veel üks Ukraina poiss sai Eestis ravi ning ma olin tema emaga ühenduses. Sain talle pakkuda isiklikku tuge, vastata küsimustele ja jagada oma kogemust just tänu sellele, et olin Pardiralli meeskonna osa ja meid aidati kiiresti omavahel kokku viia.
Võitu vähi üle on eriti ilus tähistada koos.
4. Mis sulle Eestis kõige rohkem meeldib?
Eesti ei saa vist kedagi ükskõikseks jätta. Minu jaoks on Eesti suure südamega riik, mis suudab teha imesid. Pardiralli on üks nendest imedest.
Seetõttu on soov aidata kasvõi väikese jõukohase panusega laste elude päästmisel ainult väike osa sellest tänutundest, mida ma Eesti vastu tunnen.